Mängust

Pärast Kõigi Aegade Suurimat Sõda, kui Amari kuningriik purustati orkide ja ebasurnute liitväe poolt, ei valitse maailmas siiani rahu. Rahvas on üksteisega pidevalt sõjajalal, saavutamaks maailmas ülemvõimu. Rahvused on mööda ilma laiali paisatud ning moodustatud on väiksemaid kuningriike, milles valitseb tihtipeale anarhia.  

Räägitakse, et alguses olevat Solarioni maailmas olnud üksainus manner - Solodos, kus elasid koos erinevad rahvad ja said üksteisega hästi läbi. Solodose suurimaks ja võimsaimaks kuningriigiks kujunes Amar, mida valitsesid inimesed. Selle hiilgust ei andnud võrrelda ühegi teise kuningriigiga. Isegi suurimad ehitusmeistrid - päkapikud - ei suutnud midagi nii suurt ja uhket rajada. Amari hakkasid kadestama kõik rahvused peale haldjate, kes ei hoolinud välisest hiilgusest, vaid elasid omaette metsas - see oli nende jaoks suurim varandus maailmas. 

Nii hakkasidki suurest kadedusest levima vandenõud ja sepitsused Amari vastu. Aastal 1249 e.s.a* koondusid orkid ja ebasurnud ühise lipu alla ja ründasid Amarit. Piiramine kestis neli aastat, Amar palus abi Päkapikkude Suurelt Kuningriigilt, kuid abi ei saabunud. Ka haldjad ei vastanud abipalvele, sest nad jälestasid vägivalda ja sõdimist. 1253 e.s.a tungiti Amari mitmekümne meetri paksustest kivimüüridest läbi, linnad põletati, inimesed, kel ei õnnestunud pageda, tapeti. Kuna orkid ja ebasurnud polnud just kõige tsiviliseeritum rass, ei pidanud nad kultuuriväärtustest lugu ning hävitasid valimatult kõike, mis ette jäi - see pakkus neile lõbu. Lammutamisest saadud kividest rajasid nad endale algelised eluasemed - kivihunnikute alla rajatud koopad, mida nad ise nimetasid zchrotchimiteks. Kuna orkid paljunesid kiiresti, lõppes neil toit ja küttematerjal peagi otsa. Hankimaks toitu, asusid nad ümbruskaudseid metsi rüüstama, Kütiti loomi, rauiti puid, kuid enamus jäeti siiski niisama metsa vedelema ja mädanema. Sellest ajast saadik vihkavad haldjad neid üle kõige maailmas.  

Ühel päeval kostus vali mürin, mis tuli Amari suurimast vulkaanist - 35 km kõrgusest Toletumist. Toimus suur plahvatus, kogu Solodose manner kõmises, meri mäsles. Plahvatuse tagajärjel Solodos killustus, tükid eraldusid üksteisest ning jäid keset maailma merd pidama. Keegi ei tea, millest see tingitud oli - kas oli tegemist loodusõnnetusega või oli Solarioni Isanda käsi mängus.

* e.s.a - Enne Solarioni Ajaarvamist.